Andrei Hvostov: olen valmis Sillamäel peksa saama

Eesti Päevaleht
25.07.2013
Kaarel Kressa

Hvostovi endaelulooline menuk „Sillamäe passioon” ilmub sügise alguses vene keeles.

Hvostovi sõnul ilmub tõlkeversioonis uus lisapeatükk, nagu tehti ka soomekeelse väljaande puhul. „Kirjutasin lisapeatüki „Soome" ja analoogiliselt oleksin pidanud kirjutama Venemaa-peatüki," märkis ta. „Kuna raamatus on Venemaast ja venelastest niigi palju juttu, kirjutasin hoopis peatüki „Vene värk". Pakkusin seda Loomingule ja kuuldavasti peaks seda lugeda saama augusti numbrist. Kirjutasin muidugi eesti keeles, venekeelset versiooni ma veel näinud ei ole."

Tõlkeraamatu annab välja Eesti kirjastus Kite. Väljaandja Igor Kotjuh näeb lugejaskonnana eeskätt eestivenelasi, Venemaa või Ukraina turu peale esialgu ei mõelda. 

Teose esitlus toimub selle tegevuskohas Sillamäel. „Esitluse mõtte pani mulle pähe kontrabassimängija Toivo Unt, kellel on Sillamäe muusikakoolis džässikursus," ütles Hvostov. „Muide, temaga koos on nii õppejõu ametis kui ka džässibändis klaverimängija huvitava nimega Vladimir Võssotski, kes on sündinud Ukrainas, aga lapsepõlve veetnud Sillamäel. Väidetavalt on tal selle linnaga sama keeruline suhe kui minul, aga see on tänu muusikakoolis tegutsemisele paranenud. Ühesõnaga, nemad tegid ettepaneku, et venekeelse tõlke esitlus võiks toimuda Sillamäe muusikakoolis. Ja mis kõige naljakam - nende bändi nimi on Sillamäe Sessioon."

Tõlkis P. I. Filimonov

Tõlke autor on teine tunnustatud kirjanik P. I. Filimonov, kes oli Hvostovi sõnul üks neist, kes venekeelse tõlke vajaduse ära tõestas. 

„Ma ei osanud sellise võimalusega isegi arvestada, aga Kotjuh, Filimonov ja Andrei Ivanov olid entusiastlikud ja leidsid, et see tuleb ikka vene keelde tõlkida," rääkis Hvostov. „Filimonov ütles, et tema jaoks on selle teose tõlkimine mõnus ja kerge. Ja kui ma lugesin viimati tema romaani „Thalassa! Thalassa!", avastasin, et tegelikult me mõtleme aeg-ajalt üpris samamoodi, et me olemegi kirjanikena võib-olla teatud asjades sarnased."

Hvostov jätkab praegu ajakirjandusteemalise romaani kirjutamist, millest meedias varemgi on juttu olnud.  „See on selline suurem asi, mis võiks olla mahult midagi sellist nagu Mihkel Muti „Kooparahvas läheb ajalukku", töö selle kallal käib," märkis Hvostov. „Aga selle kohta, millal ma valmis saan, ei julge ma enam midagi öelda."

Eesseisva esitluse kohta naljatas Hvostov, et loodab muusikutelt nii palju kaitset, et autorile kunagises kodulinnas peksa ei anta. „Üks Eesti lastekirjanik rääkis mulle oma kummalisest kogemusest Sillamäel - olid Eesti lastekirjanduse päevad, ta käis kuskil lasteaias esinemas ning kõik oli hästi tore ja vahva," jutustas kirjanik. „Kuni hetkeni, mil tulid kohalikud ajakirjanikud - selgub, et Sillamäel on oma televisioon. Need ajakirjanikud küsisid tema käest, et kas tal on enne ka Sillamäega mingeid kokkupuuteid olnud... Kirjanik ütles, et ta on lugenud Hvostovi „Sillamäe passiooni" ja et talle meeldis." 

Tulemus oli võrreldav sellega, kui keegi muslimite samasugusele küsimusele vastates teataks, et ta on lugenud Salman Rushdie „Saatanlikke värsse". „See naiskirjanik väitis, et talle oleks äärepealt kere peale antud," lisas Hvostov. „Kui ma seda lugu Kotjuhile ja Filimonovile rääkisin, siis nad ei nõustunud, neil on teistsugused kogemused. Ma ei tea, milline see retseptsioon olla võib, eks see on niikuinii seinast seina, aga üldiselt on mul vaim valmis pandud, et ma võin ka peksa saada." 

---

Miks otsustasite Hvostovi „Sillamäe passiooni” vene keeles avaldada?

Igor Kotjuh
kirjastus Kite

Otsus avaldada Andrei Hvostovi raamat „Sillamäe passioon” sündis kergelt. Väikekirjastajana soovin avaldada üksnes väärtkirjandust, mis on kirjutatud Eestis eesti ja vene keeles, originaalis ja tõlkes. Näiteks suvel andsime venekeelses tõlkes välja sellised suurepärased teosed nagu Mehis Heinsaare „Ebatavaline ja ähvardav loodus” ja Mika Keräneni „Varastatud oranž jalgratas”.
Andrei Hvostovi raamat on samuti väärtkirjandus, eestikeelsena pälvis see kriitikute ja tavalugejate rohket tähelepanu, rääkimata rekordilisest preemiate sajust. See on väga hästi kirjutatud, kompab žanrite piire ning on laadilt aus ja siiras raamat. Pealegi jutustab see autori rahvuslik-kultuurilisest enesemääratlemisest, mis polnud automaatselt päritud, vaid tekkis teadliku valikuna.
See on elav ja mõtlemapanev raamat, mis on avatud dialoogiks intelligentse ja empaatilise lugejaga.