вторник, 10 марта 2009 г.

2008 LUULE PARIMAD PALAD

2008 LUULE PARIMAD PALAD
Igor Kotjuh , 1/2009, ajaleht Keskus
AKTIIVSED TÜÜBID: Igor Kotjuh nopib ja näpib möödunud aasta luuleloomingu ägedamaid lehekülgi ning resümeerib, et 2008. aasta oli eesti luule jaoks üsna viljakas, sest ilmus vähemalt kümme head luulekogu.
Arvatavasti on ka järgmisel aastal oodata põnevaid raamatuid, sest majanduskriis sunnib kirjastajaid ja autoreid olema aktiivsed ning näitama laiale publikule kõiki neid suurepäraseid tekste, mis ringlevad juba tükk aega perioodikas ja luuletajate seltsis.

Kangro “Heureka”

Maarja Kangro oli oma uue värsiraamatuga “Heureka” tänavu vaieldamatu meedialemmik ja selle üle võib ainult rõõmu tunda, sest autoril on vaimset faktuuri ja tema kogu on igati intelligentne lugemine. Kogu on meeldivalt vaheldusrikas nii oma vormi kui ka sisu poolest. Siit leiab täpseid rütmilisi skeeme, aga ka kavalalt kootud vabavärssi, ja kõik need konstruktsioonid on põhjendatud, elegantsed, kerged, loomulikud.
“Heurekas” on joont ja stiili, ta mõjub värskena nagu roheline salat. Luuletaja kasutab klišeevaba keelt ning nähtamatud niidid seovad tema tekste teiste autorite tekstidega (näiteks itaalia kirjandusest), mida iga lugeja ei tarvitse teada. Arvan, et vahel on hea, kui luuletused on lugejast targemad. Nii võib nendes tekstides leida hiljem jälle midagi uut.
Võrreldes eelmiste kogudega, tundub, et “Heureka” pöörab suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teemadele, näiteks võib tuua eriti õnnestunud luuletust “Benazir Bhutto ehk Jõulupuhkus”. Kuid lüürilised tekstid on samuti head ja selles pole midagi imelikku, sest lühikese ajaga jõudis Maarja näidata ennast nõudliku luuletajana, kes ei tee endale mööndusi ei luuletuste kirjutamisel ega oma raamatute koostamisel.

Ehini “Udusulistaja”

Andres Ehini “Udusulistaja” on kahtlemata esinduslik luulekogu. Siin on keelemängu (õis võis / köis võis / käis võis // kes käis võis), semantilisi eksperimente (pead on paigal // aga peatus on hakanud / ringi käima / ega nõustu busse peatama), haikude pöördumatut kodustamist eesti kirjanduses (nuga on terve / kuid söök ei lähe suhu / kahvel on haige), mõnusat huumorit (“Mina saan presidendiks”), rollimängu (“Olen küüditaja Vassili”) jne.
Raamat koosneb kuuest suurest osast, mille võiks vabalt olla kirjutanud vähemalt neli erinevat luuletajat. Luulematerjal on põhiliselt lakooniline, vanameister oskab jätkuvalt saavutada maksimaalse efekti minimaalsete vahenditega. “Udusulistaja” näitab ehedat Ehinit, pakkudes hea ülevaate lugupeetud luuletaja tehnilisest arsenalist, mis on selle raamatu tähtsamaid väärtusi.
Lugemine sujub libedalt ja vahel tekib tunne, et ainult ühest on puudu – kui mõningaid luuletusi saaks kuulda autori kordumatus esituses. Jah, tõesti, nii mõnigi Ehini raamat võiks ilmuda koos CD-plaadiga.

Kruusa “Pilvedgi mindgi liigutavadgi“

Omaette nähtuseks sel aastal nimetaksin Kalju Kruusa raamatut “Pilvedgi mindgi liigutavadgi”. Autor oskas mind üllatada sisutiheda teksti, detailitäpsuse, tõsise andumusega luulekirjutamisele, arusaamaga Euroopa luule uuematest trendidest ja oma ülesande oskusliku täitmisega.
Kalju Kruusa konstrueerib oma luuletusi nii-öelda mitte ridadest, vaid sõnadest. Ja tema sõnad meeldivad mulle, sest need on kõige tavalisemad sõnad. Loomulikud, tõelised, nagu vanaema talus kasvatatud kanad, kartulid ja õunad. Kruusa korjab need sõnad kokku ja loob nende abil selgeid olupilte ja mõttearendusi. Ta ei karda olla naiivne, otsides elus luulet ja tihtipeale tasub tema vaev ennast ära. Vaatame kas või järgmist lühikest luuletust: “TURULT LYHEKALA OSTSIN / müüja ta paberisse pani / mina nad raamatusse raiusin”. See on rohkem elu kui luule! Ja Kruusa raamatu mängumaaks ongi see, mis asub elu ja kunsti vahel. Et tegutseda sellel alal, peab luuletajal olema arenenud poeetiline kuulmine ja nägemine ning selles raamatus on seda tunda.
Öeldakse, et ühe suurepärase pildi saamiseks teeb hea fotograaf mitukümmend klõpsu. Kruusa raamatus on palju luuletusi ja palju suurepäraseid luuletusi. Kavatsen tõlkida mõne neist vene keelde ja tean ette, et ka teises keeles on nad head.

Комментариев нет: